Retorno a diccionario

DICCIONARIO DE LA  LENGUA PHORHËPECHA
 
ESPAÑOL – PHORHËPECHA
PHORHËPECHA – ESPAÑOL

por

PABLO VELASQUEZ GALLARDO

 

Documento recuperado de la red para fines educativos sin fines de lucro en la Universidad Michoacana de San Nicolás de Hidalgo. Junio 2008

 

S

 

 

sabañón en el talón por el hielo. Arhándukua, charánduni.

saber. Jorhénani, miiúni, míteni.

sabio experto en leyes. Tsiuékuta, tshántsimants jángaskati.

sabor. Jámarhani, phumtsúmekua, tsémukua, áshpikua.

sabor dulce. Téri, témarhakua, téni.

sabor fuerte. Uingám jámarhani.

sabor malo. No sés jámarhani, no sés tsémukua, ikíchakueni jámarhani.

saborear. Aspemuni, anénchakuarhu.

sabroso. Aspeti, sés jámarhani.

sacar. Phitáni, phetáni.

sacar agua de un pozo. Ijtsí phitáni, itsí pitáni ma tirímikuarhu, itsí phitángani, itsí pitáni jarhátsikatarhu.

sacar algo de la cintura. Phípaarhani, píngurhini jóngorhikuarhu, phíurhani, pitángurhini.

sacar algo de un pozo. Phímani, phíngantani, pitámamani ambé jarhátarhu.

sacar algo debajo de una troje. Phíijchutani, pitáskuni san ambé, phíjchutantani.

sacar algo del fuego. Phíjpantani, pitápantani chupírirhio.

sacar de dentro. Phejtáni, pitáni inchádni.

sacar ixtle. Jít phitáni, jískuni, tshirúani, jískuni akámba, tsirúni.

sacar jalando. Petáni antsítaparini, antsírhukuni, pitákuni.

sacar un elote y dejar las hojas en la planta. Kuákuni, kopéokuni, tupákuni.

sacerdote católico. Táta, kasíkuarhe.

saco de mujer. Tájtsitantskua, inchángek uarhítir, tátsitakua.

sacriflcar. Uándikuni, kánikua tekántani.

sacudlr un árbol. Uaráuarátani, uarálnnt, uarárhintani.

saudir un trapo. Uarátani, uarárhintant, uaráuarátani.

sacudlr una mesa. Kuikítsintani, uarátani, shamátani, uaráuarátani, uauátsintani, punítsitani, uaráuarátakurhini, khuikírhekuarhentani, uarátakurhini, uarárhikurhini.

sacudirse el cuerpo. Uarákorheni, uaráuarátakurhini, manárani, uarátakurhintani, uarárhikurhintani.

sahumar. Shungánd atsíkuni, siróat jatsíkuni, siráata atáni.

sal. Itúkua.

salado. Itúmarha, itúmarhari, etúmeni.

salero. I!úk jatákua, itúkua jatsírakua, kashétl.

salido. Uérati, uémutini.

salir. Uérani, uémipani, uémini.

salir a flote. Tskúrani, uémini, sharhámini itsárhu.

salir de una casa por el tejado. Uéjchakuni.

salir el agua. Uémeni, uémintani, uémini.

salir rápido. Kókani uérani, jeréresh uérani.

salirse. Uéntani, uérani.

saliva. Kuechénda.

salpicar con agua. Tskuángarhitani, tsikuárhitani, ajtárheni, tsukuárhitani.

saltamontes. Chóchu.

saltapared. (Catherpes mexicanus) Misiréskua, kuín uintsápiri.

saltar. Tanguárani.

saludar. Uandájpeni, kárinsini.

saludar a una persona de pasada. Uandájpamuni.

saludo de mucho respeto. Kárinsini, nátsi érantskushkitsi sesi.

saludo elegante. Kárinsini.

salvar. Phínguntani, pímutantani, kuáchakuni.

salvar a una persona. Phíjchutani.

"Salvia elegans". (sinónimo de parhákua) Sinsúni, sinsún tshitshíki, tsitsíki parhámukua.

"Sambucus mexicanus pres". (sus hojas se usan para conservar fresco el pan) Kondémbasi.

san Pedrito. (planta medicinal) Jósk tshitshíki.

sanar. Ambákentani, ambámentani.

sanar una herida. Nimáni, ambámentani, ambákintani akuárhikuarhu.

sancochado.Andápatkhu, shushúp akata.

sandalia. Jukándurhakua, pamáchukua.

sandía. (Citrullus vulgaris schrad) Ijtsí purhú.

sangre. Iurlúri.

sano. Sés jámati, uíuingasi, ambákit jarháni, ambámash, nimákurhitini.

santa María. (planta medicinal) Khurhúkumeni, kurhúkuma tsitsíki, kurhúkumbish, kurhúkumakua.

sapo. (Bufo vulgaris) Kóki, kuínpurhita.

sarape. Karóna, sunúnda.

sarape de lana. Sunúnda, karóna.

sardina del lago de Pátzcuaro. (Algansea lacustris steindachner) Akúmarha.

sarna. Uerókorhekua, atsímekua, ashúta.

sarnoso. Uerókorhekua, atsímecheni, uerúkurhini, ushúrhikurhiti.

sauce llorón. (Salix babylonica L.) Ijtsí tarhému.

savia. Ijtsúkua, tsikíkua.

sazón. Tshiríni, tsiríri.

secar. Kharhírani.

secarse. Kharhíni, kharhíntani, karhírikuarhintani.

secarse el maíz. Pajtsíni, karhískuni tsíri, tsiríngarhini.

secarse el maíz por falta de lluvias. Pharhájtsini, karhíchakukuarhentani, tsíri karhíngini.

secarse la fruta en el árbol. Shaníncheni, karhíruni akuá, ámangechakua karhíruni.

secarse la ropa. Kharhíntani.

seco. Kharhíri, kharhísi.

secreción nasal. Khuatírukua, khuitírukua, kurhíruntani úrhiru.

secretario. Karári.

secreto. Sipátekuarhku, shipátini, shipátinku.

sed. Kharhíchakua, karhíchani.

seguir a una persona. Chúngumani, tátsikupani, chúspipani.

seguirlo. Chúshapani, tátsikupani, eráshipani, chúshiparii, chúmani.

segundo. Tsimándarhikua.

segundo beneficio que se hace a una milpa. Túrhentani.

seis. Kuímu.

selección de semillas. Erákuntskua, ambáktmi, erákuni, erákuntani ikárakua.

seleccionar autoridades. Erákungantani, erákuntani, jurámutichani.

selva. Jurhío.

sembrar. Tsír atsíni, júskani.

sembrar alegría. Párhi kuátskuni.

sembrar cilantro. Khuájpani.

sembrar maíz. Tsír atsín, euáskuni, júskuni,uekáskuni,incháskuni,júkshkani, inchákushka.

sembrar plantas. Ijkárani, ikárakua kuátskuni.

sembrar trigo. Khuaníkuni, trigu kuátskuni.

semejante. Khuirípu, terÚngurhirini.

sementera. Kháni. ichéri tarhékata.

semicrudo. Andápatkhu.

semilla. Shéni, tsikípu, tsíri jatsíkua, tskípu.

semilla de aguacate. Iurhútsi, kapándari tsikípu.

semilla de calabaza. Shéni, purhúri tsirita.

semilla de capulín. Tskípu, shéngua tsikípu.

seno de mujer. Ijtsúkua, itsúkua.

sentándose. Uashákapani, uashákani jarháni, uashákaparini.

sentarse. Uashákani.

sentir. Phikuárherani.

señal. Míndakua, mítinskua.

señalar. Tantíretani, tantsírani, míndakua jatsíkuni, míndani.

señor. Achámasi, tatáchi, acháti.

señora. Naná, uarhíti, uarhí, nanáchi, uarhíiti, nanáka.

señorita. Maríkua, kíta, uáts, iurhítskiri.

señorita casadera. Iurhítskiri, uátsi uambúcha, maríkua kérestia, iurhítskiri tembúnuti.

separación temporal del matrimonio. Kéndikuni, jarháparhakuntani, jurhárperani, jarhárperantani.

separar. Támu ats~n, jarhárintani, kénditani, jarhóndani, támu pérani ambé.

separar algo. Támu péerani, jarhóndatani ambé.

separarse de la mujer. Jarhárintani, jarhárperani, uarhín jarhárintani, jarhárperani, temúngurhirini, jurárperani uarhíti jingóni.

sepultar el difunto. Incháskungani, jatsíntani, uarhíri jatsíntani.

ser. Jindéeni.

ser bravo. (refiriéndose a los animales) Ikímingani, jindén ikfmengarhe.

ser cauteloso. Éshéparini, jorhenati erótakuti.

ser contagioso. Kérhpeni, jindéni kéritpiri, jindéni kérhipirakua, kérikurhini ambéni.

ser delicado en gustos. Purikuarheni, jindéni puríkurhi, no ísh ambé páparhini.

ser fanfarrón. Jarhóchani, kánik sési ishékurhini.

ser haragán. Shépeni.

ser hermano. Márkueni.

ser humilde. Kashúmbini.

ser mezquino. Amútani, kurhásh.

ser modesto. Kashúmbini, píchakurhini.

ser moroso. Jurájkutakurhintani, no káni kurhándini.

ser obediente. Kurhándirani, kashúmbini, jangángarhikua jukáta.

ser originario de. Anápueni, jindéni nao nímen anápukua.

ser paciente. Tekáants jatsíni, jindéni paménchati.

ser padrastro. Tekáparhakuntani.

ser pariente. Márkueni.

ser pariente en primer grado. Jénchperani.

ser primo. Jurájkutani, márkueni.

ser recatado. Kashúmbintani.

ser rico. Jatsíni, tumína jatsíri, kánikua jatsíkurhini.

ser ruin. Jarhójchani.

ser sobrenatural. (consiste en una calavera que caminaba sobre una tablita con cuatro ruedas y que mataba gente en Charapan) Uarhích éjpu, uarhícha chérpiri.

ser sobrenatural que causa muerte. Uarhícha, no ambákiti.

ser tacaño. Jarhójchani, kánikua jupíkurhini, jupíkurhiri sáni.

ser terco. Uingándirani.

ser útil. Kánikua jángaskati.

sermonear. Shukájpeni, uandájtsikuparini, shukáni.

serpiente. Akuitsi.

servible. Marhóakua, marhúatspiti, úrakua, ambákini.

servilleta.Tájtsita, irhíngapiti.

servir. Jatsírani, marhóani, íntspeni.

servir bien. Sés újpeni, sési marhúani, ési jatsírani.

shamán.Sikuáme.

si. Jo, khóru.

si acaso. Éka, jó éka ambé.

si,amanecimos bien. Jórinsini.

si es cierto. Mátirku, jo éka íshika.

si pues. Jóchka.

siempre. Méntkisi, íshini.

siempreviva. (planta medicinal) Tahirápekua, tsirápini, uachásh.

sien. (región de la cabeza) Sengésengéndikua, terúndikuarhu, senépa.

siete.Iúm tsimáni.

silbar. Khuímuni.

silbato de barro. Khuirhásikua, tukúru sapíchu.

silencio. Pínandeni, pínantsku.

silvestre. Jerámba.

silla. Uashántskua.

silla zoomorfa. Uashántskua úkurhekata.

símbolo. Erángekua, jukáshurhikua.

simpático. Sés arhásiti, ma sés jash, sési jángarhini.

simplemente. Na uekási imbóeni.

sin. Ambé.

sin comer. Ambe thiréritini.

sin esperanza. No mámbe erókorhentskua, nótaru erókaparini.

sin piernas. Thakójta, kachútarhitini.

sinónimo de kurúku. (guajolote) Kúkuna tarhéshi.

sirviente. Jántspiri, jánspeti.

sobaco. Incháshukurini, jauáshurhakuarhu, jáki andáshukua, incháshukutini.

sobar. Jeiárhpeni, jeiárhini, jaiárheni.

soberano. Irécha, kéri jurámuti.

soberbio. Khéri úkuarheni, sési shékurhini, tepárakurhini.

sobrante de un leño que se quema. Pakópata, kurhíruta, pakápita, uakópita.

sobrar. Phajkárani, pakárata, pakátani.

sobresalir. Uémtsikuni, káni jorhénati, urhépani uérakuni.

socorrer. Kóndentani, kónpeni, kómpini.

sofocarse. Khúantani, kóntani.

sol. Jurhíata, achá kurhírpiri.

solamente uno. Májku, ma ichákua.

"Solanum SPP". (tomate silvestre comestible) Pichékua, potsékua, shapíndikua.

solar. Kéakurhakua, erérakua, ekuárhu, inchákurini, tarhétarhu.

solo. Jandíajku.

sólo por eso. Jimbójku.

soltar. Jurájkuni, kuerákuni, kuerántani, jurákutani, pirákuntani, kueráparhakuntani.

soltársele algo de las manos. Uéjkuni, pitsíkushka, uékuarhani, pitsíkuni.

sollozar. Jiréjlani, uenénchani, uerán sikísikfmlni.

sombra. Khumánda, kumándu.

sombrearse. Khumánchini, kumánskakluhini.

sombrero. K.hájtsikua.

sombrerero. Khájtsik úri.

son muchos. Uánengani, uánisti, uánistiks, uánekuetish, uánikuashi.

sonar. Kúskani.

sonido. Kústakua, kúskati, kútani, kúshktia.

sonido producido en el agua. Ijtsíarhu kúsemani, itsí kúskani, champónastani, pásh atáni.

sonreír. Terékorheni, terékuarhini, tsipírnuni, terékurhinchani, tsitsíkimini.

soñador. Tsángarhiri.

soñar. Tsángarhini.

soplador de tule. Phuníjpatarakua, punípatakua, punítatakua patsímuiri.

soplar. Phunítani, tarhéani.

soportar la vibración que resulta cuando dos personas hacen chocar dos polos. Shamájkuni, jupítakurini, uákuni.

sordo. Thkándi, kándi.

sordomudo. Nunúshi.

sorprender a una persona. Phiárani. thérantani, shipátani.

sostenerse. Phíngukorheni, píngukuarheni, jupítakurini, píngukurhini.

sostenerse fuerte. Angáshurhini, jupítakllrini uinámindu. kánikua píngukurhini, píkukurhini uingámu.

su madre. Amámba, chíti nándi, chárinandi.

suave. Kuajtápeti, kuákuatasi, punámbid, punápini, kuatápini.

subir. Karhárani.

subir a un pino con ayuda de una reata. Mópharhatani.

subir con un lazo jalándose uno solo. Sudúngeni, karhárani tirhíamakuripariní.

subir el agua de nivel. Karhámantani, pírntsini itsí, itsí parhítsitani.

suceder. Jángaskuarheni, úkuarheni, kuaníoti, úkurhisti, járhani, úkurhioti, sháshini, ís sharhárani, sáno ísh úkurhisti.

sucio. Jáshiti, keréntku, ikíchakuen jási, tamári, ikíchakua, ikíchakueni, kuetúsheni, jáshitini.

sudadero. Tatsúparhakua.

sudar. Apárheni, tinárani, apárhitku jarháni ambé, jorhépiti jarháni.

sudar mucho. Chakáchakákuni.

sudor. Apárhekua, apárhita, apárheta.

suegra. Tarhámpiri, uarhí tárha, nándi tárha, tarhámpiri uarhíti.

suegro. Tarháskua, tárha, tatakí, táti tárha, tarhámpiri.

suegro de mujer. Tharáskue, tarhámpiri, tárha uárhiri, tarhámba uarhítiri.

suelo. Echéri, echérindu.

sueño. Tsángarhikua, kuínchakua.

sufrimiento. Kóm jámani, kóm nitámakua, kóm jángua, no sési pikuárherakua jatsíni.

sufrir. Kóm jángua, kóm jámani, eshékuarheni, uandángiani.

sufrir una desgracia. Okuarhinchani, kómk úkuarhinchani, no sési pikuárhekua jatsíni.

sumergirse. Nítseni, sharhíani, karhándani, úpatsini, asútsini.

sumirse en la tierra. Jundúngentani, inchátsini, intsátseni.

superarse. Orhépan niárani, nótar kómu jámani.

sur. Tsakápekuarhu, tsakápendu, kétsimakua, tsakápuendini, kétsimani ísh.

surcar. Kuirúkuni.

suspender. Angáshujtani, kájkutani, jimá angáshurhirú.

sustancias. Jeuétakua, uinápikua, amákikua.